Energiasektor muutub kiiresti. Seda näitavad igapäevased uudised rohepöörde strateegiatest, geopoliitilistest muutustest ja varustuskindlusest. Üleminek süsinikuneutraalsele majandusele ja kohalik energia­sõltumatus sõltuvad mõlemad sellest, kui hästi suudame taastuvenergia olemasolevatesse elektrivõrkudesse integreerida. Täna juhivad võrguoperaatorid taastuvenergia lisandumist nn staatilise maksimumi põhimõttel. Liitumisload antakse eeldusel, et iga tootja töötab igal ajahetkel 100% võimsusel. Tegelikkuses hindab see reaalset tootmist tugevalt

Iga Baltikumi päikese- ja akulahenduste müügiinsener on olnud selles olukorras. Kohtumine potentsiaalse kliendiga on kestnud paarkümmend minutit – olgu laua taga logistikaettevõte, piimafarm või kinnisvaraarendaja, kes plaanib päikeseparki uue ärihoone katusele. Ja siis tuleb otsustav küsimus: kui kiiresti investeering end ära tasub? Sul on kaks varianti: kas anda kiire hinnang, mida tuleb hiljem korrigeerida või

Sul on soov arendada uuenduslikku tehisintellektil või masinõppel põhinevat toodet. Aga kust alustada? Kuidas rahastada vajalikke uuringuid ja tootearendust, kui oma ressurssidest ei piisa? Siin tuleb appi Eesti riigi tugi: mitmed Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) toetused aitavad arendusprojekti järgmisse etappi viia, ilma et kogu risk ja kulud jääks sinu ettevõtte kanda. Mõni toetus sobib

Kuidas saab AI abil ettevõtte kasumit suurendada? STACCi AI meistriklassis kaardistatakse ärivõimalused, hinnatakse AI tasuvust ja luuakse esialgne rakenduskava. Saa ekspertnõu, kuidas AI saab muuta ettevõtte protsesse tõhusamaks ja kasumlikumaks!

Mis on eduka kratiprojekti eeldused? Kuidas üht kratiprojekti peaks tegema ning mis on need eeldused, et kratiprojekt jõuaks eduni? “Kratitreff 2023” vestlusringis rääkisid kratiprojektide kogemusest Kalev Koppel STACCi tegevjuht, Kristjan Jansons MindTitani tegevjuht ning Juhan-Madis Pukk Flowit Estonia partner ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu president. Kuula täispikka Kratitreff 2023 vestlusringi “Eduka kratiprojekti eeldused” siit:

Möödunud kolmapäeval peeti Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomitee (WEC Eesti) eestvedamisel veebidiskussioon, kus oma ala eksperdid arutlesid IT-arenduste ja andmeanalüütika ning energeetikasektori kokkupuutepunkti teemal. WEC Eesti juhatuse esimehe Hando Sutteri sõnul oli Eesti Euroopa esimene riik, kus kõik tarbijaandmed suudeti kaugloetavate elektriarvestite abil ühtsesse andmeplatvormi kokku koguda. Enamikus EL-i riikides nii kaugele jõutud pole. Arutelu käigus

Tartu Ülikooli, STACCi ja Qureteci teadlaste avaldatud uuringust selgus, et 99,8% Eesti inimestest kannab vähemalt ühte sellist geenivarianti, mille tõttu oleks mõnda ravimit tarvis võtta tavapärasest erinevas annuses. Jutt on üsna sagedasti kasutatavatest ravimitest, mida võtab iga päev üle viie protsendi elanikkonnast. Geenidel on oluline roll selles, kuidas ravimid mõjutavad meie organismi. Ravimite tavapärasest kiirem

X-tee on infosüsteemide andmevahetuskiht, mis võimaldab nii avaliku kui erasektori organisatsioonidel turvalist internetipõhist andmevahetust. X-tee on Eesti avaliku sektori asutuste omavahelise ning avaliku ja erasektori vahelise andmevahetuse ametlikuks tarkvaralahenduseks. X-teega liitunud asutused võivad olla nii andmete kasutaja kui pakkuja rollis või mõlemas rollis korraga. X-tee süsteemis puuduvad kesksed andmehoidlad ja kõik X-tee liikmed hoiavad seetõttu

2017. aastal viidi läbi iga seitsme aasta tagant toimuv korralise evalveerimise voor, mille käigus hinnati rahvusvahelises võrdluses 20 Eesti teadus-ja arendusasutuse teadustegevuse taset kuues erinevas valdkonnas (loodusteadused, tehnika ja tehnoloogia, arsti-ja terviseteadused, põllumajandusteadused ja veterinaaria, sotsiaalteadused, humanitaarteadused ja kunstid). Ekspertide hinnangutest jäi kõlama, et Eesti teadusasutuste infrastruktuur on üldiselt kõrgel tasemel ja rahvusvahelist koostööd tehakse