Eelmisel kevadsuvel seisin valiku ees – kuidas oma õpinguid jätkata, milline rada valida? Häid valikuid paistis olevat palju ja pilt läks üsnagi kirjuks. Senist humanitaarvaldkonna tausta arvestades kiikasin ka keelte poole, ent miski informaatika juures köitis. Lõpuks otsustasin valida selle, mis tundus kõige keerulisem – andmeteadlaseks saamine. Alati on võimalik hiljem eesmärke ümber sättida, aga esialgu tuleks ikka kõrgele ja kaugele sihtida. 🙂
Kuidas ma STACCi sattusin?
Üks oluline faktor andmeteadlaseks saamise juures oli teadmine, et informaatikat õppima asudes on võimalik kandideerida tööstusmagistrantuuri (Industrial Master’s Program ehk IMP). Juba tollal panin tähele, et andmeteadusega tegelev STACC on algusest peale programmis osalenud ja pakub selliseid positsioone, mida tahaksin ka ise järele proovida.
Nende teadmistega läksin sügisel informaatika magistriõppesse ja detsembrikuuks olin juba läbinud IMP kandideerimisprotsessi ja osutunud STACCi valituks. Juhhei! Järgnes ootusärev periood, mil püüdsin oma teadmisi värskendada ja end valdkonnaga rohkem kurssi viia, et sisseelamine oleks võimalikult sujuv. Kaasa aitas ka lühike keeletehnoloogia-alane projektipraktika ülikoolis – selleks ajaks oli juba teada, et hakkan STACCis tegutsema esmajoones loomuliku keele töötluse (Natural Language Processing ehk NLP) alal.
Mis tagab sujuva sisseelamise?
Kevadsemestri algul liitusingi STACCi vahva andmeteaduse meeskonnaga. IMP raames sain ettevõttest omale juhendaja, kes on minu õnneks väga aldis andmeteadlaseks saamiseks õigeid asju selgitama probleemide üle arutlema ja teooriaid lahti mõtestama. Tänu sellele ja ülejäänud tiimi avatusele ei valmistanud sisseelamine sugugi probleeme. Kohe alguses sain liituda keeletöötluse projektiga, mis hõlmab paljusid põnevaid alamteemasid ja käsitleb tekste viies keeles. Arvestades, et olin varem enim just NLP-ga kokku puutunud ja et see pakub mulle huvi, oli tegu vägagi sobiva alguspunktiga.
Iga andmeteadlase soov on…
Juba olen saanud ka võimaluse nautida projektide varieeruvust, nimelt tegin vahelduseks keeletöötlusele suvel väikese kõrvalepõike veebiarenduse maailma. See tähendas minu jaoks learning by doing situatsiooni, sest senised kokkupuuted selle valdkonnaga olid vähesed. Muretsemiseks aga põhjust ei olnud, sest terve aja olid teoreetilise nõu või praktilise osalusega kohal juhendaja, front-end arendaja ja projektijuht. Individuaalselt ja paarisprogrammeerides valmistasime kliendi veebilehe jaoks interaktiivsed diagrammid, mille abil on võimalik mugavalt märkida kas Google Mapsi kaardile või üles laaditud ruumiplaanile markerite ja nooltega vajalikud kohad ja liikumissuunad.
Nüüd, sügissemestri algul, olen tagasi NLP-maailmas, ent samas rõõmus selle vahepealse väljakutse ja sealtkaudu kogutud teadmiste üle. STACCis ongi üks tore külg see, et projektid vahelduvad ning koos sellega ka teemad ja meeskonnad, kellega lähemalt koos töötatakse. Lisaks on võimalik pidevalt kursis olla teiste käimasolevate projektidega, sest iganädalaselt annab iga projektitiim ülevaate, kuidas neil läheb ja millega hetkel tegeletakse.
Igatahes on senine STACCis veedetud aeg andnud küllaga põhjust rõõmustada, et mind programmi ja just sellesse ettevõttesse valiti. Ehkki olen teadlik, et mul on veel väga palju õppida, olen senise ajaga saanud juurde eneseusku ja vähenenud on kõhklused, kas ikka teiselt erialalt tulles hakkama saan – selles osas on suure panuse andnud toetavad-juhendavad töökaaslased.
Karmen Kink
Tartu Ülikooli IT-tööstusmagistrant, andmeteadlane
