Kuidas ühest füüsikust sai andmeteadlane?

Kuidas ühest füüsikust sai andmeteadlane?

2019 kevadel lõpetasin ma füüsika bakalaureuse õpinguid Tartu Ülikoolis. Samal ajal otsisin vastust küsimusele, et mida peale kooli lõppu edasi teha. Lühike plaan oli mulle juba ette määratud – tuleb aasta sõdurina riiki teenida –  aga pikem plaan mul puudus. Sel kevadel juhtus kolm sündmust, mis mulle suuna kätte näitasid. Esiteks ma põlesin füüsika tudeerimisest läbi ja sain aru, et ei soovi oma õpinguid Füüsika Instituudis jätkata. Teiseks võtsin viimasel semestril sellist ainet nagu “Tehisnärvivõrgud”, kuna selle nimi tundus äge. See aine võlus mind ära ja tänu sellele ainele sain tuttavaks andmeteadusega. Kolmandaks kuulsin kursusekaaslaselt, et Tartu Ülikool on avamas uut andmeteaduse magistriõppekava. Selge pilt!

Peale aastast vahepausi militaarmaailmas seadsin sammud uuesti ülikooli, seekord Arvutiteaduste instituuti. Õppisin koolis ühe semestri ja peale seda otsustasin, et saan oma karjäärile ja oskustele suurema hoo sisse lükata, kui asun kohe ka andmeteadlasena tööle (“learning by doing”). Sobiva ettevõte otsinguil jäi mulle sõelale STACC. Mind köitis STACCi juures selle puhas fookus andmeteadusele. Ei ole ühele ettevõttele andmeteaduse gruppi juurde liidetud, vaid terve firma ongi üks suur andmeteaduse osakond, kes oma kompetentsi teistele müüb. Kus saaks parem olla oma uut ametit õppida? 

STACCi kandideerimine algas mul naljakalt, kuna lootsin vastuse oma kirjale saada kiiremini. Paar nädalat pärast emaili saatmist helistas mulle STACCi tegevjuht Kalev ja kutsus intervjuule. Tuli välja, et minu kiri oli täpselt kokkku langenud personalijuhi puhkusega. Edasi sujus kõik hästi ja nii asusingi 2021 veebruaris STACCi andmeteaduse praktikale. 

Esialgu muretsesin veidi, et kui hästi on loodusteadustest võimalik üle IT-sse suunduda ning ega mul mingeid väga vajalikke oskusi vajaka ei ole. Sain aga meeldiva üllatusena teada, et minu uues meeskonnas on juba kaks füüsikut, üks keemik ja üks matemaatik, kes kõik töötavad nüüd andmeteadlastena. Tagasivaatavalt saan ka kinnitada, et füüsikaharidus on väga tugev baas, mille pealt on hõlpsasti võimalik mõnes muus valdkonnas alustada. Probleemide lahendamise oskus, analüüsivõime, kõrgem matemaatika, loodusteaduslik meetod, teadus tekstide lugemise oskus – need kõik on ka andmeteaduses väga vajalikud oskused.

Pandeemiast hoolimata kulges mu praktika edukalt ja kui kevadest sai suvi, tehti mulle pakkumine STACCi edasi tööle jääda, mille üle ma väga õnnelik olin. Blogi kirjutamise hetkel olen siin juba terve aasta olnud. Mul on endiselt STACCis põnev, kuna eriilmelisi projekte  ja probleeme, mida lahendada on palju ja igav ei hakka. See annab suurepärase võimaluse end erinevate valdkondadega kurssi viia. Tuleval kevadel plaanin lõpetada ka oma magistriõpingud ning nii ongi füüsikust saanud andmeteadlane!