Füüsikast andmeteadusesse – teekond uudishimust, karjääripöördest ja praktilisest õppimisest. Loe, kuidas huvi tehisnärvivõrkude vastu viis füüsiku STACCi, kus mitmekesised projektid ja toetav meeskond aitasid uue karjääri üles ehitada.

Personaalmeditsiini praktikast andmeinseneriks – teekond, mis pakkus palju õppimist, praktilist kogemust ja karjäärivõimalusi. Loe, kuidas paindlik praktika STACCis avas uksed mitmekesistele projektidele alates terviseandmetest kuni tarneahela optimeerimiseni.

Inglise keele õpetajast andmeteaduse projektijuhiks – ootamatu karjääripööre, mis osutus ideaalseks valikuks. STACCis avanesid uued võimalused ning toetav keskkond aitas sujuvalt uude rolli sisse elada.

Kuidas saab AI muuseumidele abiks olla? STACC töötas Muinsuskaitseametiga välja ennustusmudeli, mis hindab museaalide säilivust, võimaldades muuseumidel inventuure tõhusamalt korraldada ja keskenduda enim ohustatud esemetele.

Eelmisel kevadsuvel seisin valiku ees – kuidas oma õpinguid jätkata, milline rada valida? Häid valikuid paistis olevat palju ja pilt läks üsnagi kirjuks. Senist humanitaarvaldkonna tausta arvestades kiikasin ka keelte poole, ent miski informaatika juures köitis. Lõpuks otsustasin valida selle, mis tundus kõige keerulisem – andmeteadlaseks saamine. Alati on võimalik hiljem eesmärke ümber sättida, aga

Möödunud kolmapäeval peeti Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomitee (WEC Eesti) eestvedamisel veebidiskussioon, kus oma ala eksperdid arutlesid IT-arenduste ja andmeanalüütika ning energeetikasektori kokkupuutepunkti teemal. WEC Eesti juhatuse esimehe Hando Sutteri sõnul oli Eesti Euroopa esimene riik, kus kõik tarbijaandmed suudeti kaugloetavate elektriarvestite abil ühtsesse andmeplatvormi kokku koguda. Enamikus EL-i riikides nii kaugele jõutud pole. Arutelu käigus

Tartu Ülikooli, STACCi ja Qureteci teadlaste avaldatud uuringust selgus, et 99,8% Eesti inimestest kannab vähemalt ühte sellist geenivarianti, mille tõttu oleks mõnda ravimit tarvis võtta tavapärasest erinevas annuses. Jutt on üsna sagedasti kasutatavatest ravimitest, mida võtab iga päev üle viie protsendi elanikkonnast. Geenidel on oluline roll selles, kuidas ravimid mõjutavad meie organismi. Ravimite tavapärasest kiirem